Neid kristlikke veendumusi peegeldab viide Teisele Vatikani kontsiilile: "Meie aja inimeste, eriti vaeste ja kannatajate rõõmud ja lootused, mured ja mured on ühtlasi Kristuse jüngrite rõõmud ja lootused, mured ja mured" (Gaudium et spes, 1).
Por tanto, arranca desde una mirada al mundo que “es más que una aséptica descripción de la realidad”. Supone un “intento de buscar una luz en medio de lo que estamos viviendo”, una búsqueda abierta al diálogo y con el fin de “plantear unas líneas de acción” (56). El método es el propio del discernimiento ético y pastoral, que trata, como indica la palabra, de distinguir el camino del bien para suunata, ületades ühepoolse polarisatsiooni ohud, isiklik tegevus ühiskonna ja kultuuri kontekstiss.
Vennaskonna ja sotsiaalse sõpruse käsitlemisel märgib paavst, et ta peatub vendluse universaalne mõõde. Mitte ilmaasjata ei ole üks dokumendi põhipunkte individualismi tagasilükkamine. "Me kõik oleme vennad ja õed", ühe inimkonna liikmed, kes on pärit ühelt Loojalt ja sõidavad ühes paadis.. Üleilmastumine näitab meile vajadust teha koostööd, et edendada ühist hüvangut ja hoolitseda elu, dialoogi ja rahu eest.
Aunque no falta el reconocimiento de los avances científico-tecnológicos y de los esfuerzos de muchos por hacer el bien –como se ha visto con ocasión de la pandemia–, la mirada se encuentra ante “suletud maailma varjud"(1. peatükk): manipulatsioonid, ebaõiglus ja isekus, konfliktid, hirmud ja "müüride kultuur", ksenofoobia ja nõrgemate põlgus.
Unistused on purunenud, ühine projekt puudub ning isiklike ja sotsiaalsete kriiside lahendamise raskused on ilmsed. "Me oleme selles ülerahvastatud maailmas, kus domineerivad individuaalsed huvid, rohkem üksi kui kunagi varem. ja nõrgestab eksistentsi kogukondlikku mõõdet" (12).
Kõik see väljendab "paljude individualismi vormide rõhutamine ilma sisuta"(13) ja see toimub "vastuvõetamatu rahvusvahelise vaikimise" (29) taustal. Et ületada küünilisus, täita elu mõttetühjus ja vältida vägivalda, peame, ütleb paavst, "taastama ühise kirega, mida jagatakse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kogukond" (36).
Kuidas reageerida sellele olukorrale, kuidas saavutada tõeline avatus maailmale, st kuidas saavutada tõeline avatus maailmale, st tõeline avatus maailmale, kommunikatsioon, mis muudab meid paremaks ja aidata kaasa ühiskonna paremaks muutmisele?
Evangeelium esitab hea samariitlase kuju (2. peatükk: "Võõras teel”). En él nos queda claro que "la existencia de cada uno de nosotros está ligada a la de los demás: la vida no es tiempo que pasa, sino tiempo de encuentro" (n. 66). Estamos hechos para täius, mida saab saavutada ainult armastusesValu suhtes ükskõikselt elada ei ole võimalik, me ei saa lubada, et keegi jääks "elu kõrvale". See me peaksime olema nördinudkuni selleni välja, et tuua meid meie rahulikkusest alla olla häiritud inimlikest kannatustest" (68).
Meie elus on alati võimalus hakata taas elama vennaskonda. Vastuseks küsimusele "Kes on minu ligimene?", Jeesus "ei kutsu meid üles küsima, kes on need, kes on meile lähedased, vaid hoopis saada meile, meie naabritele, lähedaseks" (80).
Seepärast ongi ei ole vabandusi orjuse, suletud natsionalismide ja väärkohtlemise kohta hacia los que son diferentes: "Es importante que la catequesis y la predicación incluyan de modo más directo y claro el sentido social de la existencia, la dimensión fraterna de la espiritualidad, la convicción sobre la inalienable dignidad de cada persona y las motivaciones para amar y acoger a todos" (86).
Avamine on võtmesõna. Sest "mõtlemine ja avatud maailma loomine(3. peatüki pealkiri), vajate "...".kogu maailmale avatud süda" (4. peatükk). Üks garantii on avatus transtsendentsusele, avatus Jumalaleavatus Kõigi isaJumal on armastus, ja kes jääb armastusse, see jääb Jumalasse" (1Jh 4,16).
Franciscus deklareerib: "Eriti julgustas mind suur imaam Ahmad Al-Tayyeb, kellega kohtusin Abu Dhabis, tuletades meelde, et Jumal "on loonud kõik inimesed võrdseteks õigustes, kohustustes ja väärikuses ning on kutsunud neid elama omavahel vendadena" (Dokument inimeste vendluse kohta maailma rahu ja ühise kooseksisteerimise nimel, Abu Dhabi, 4-II-2019) (5).
Kristlaste jaoks "täidab usk kuulmata motivatsiooniga tunnustamist, sest need, kes usuvad, võivad jõuda äratundmiseni, et Jumal armastab iga inimest lõpmatu armastusega. ja mis "annab talle seega lõpmatu väärikuse" (Johannes Paulus II, sõnum puuetega inimestele, 16. november 1980)" (85). Selle tõestuseks on see, et "Kristus valas oma vere igaühe eest, nii et keegi ei jää tema universaalsest armastusest välja" (Ibid.).
Fratelli tutti, vennaskonnast ja sotsiaalsest sõprusest on sotsiaalne entsüklika, mis on kirjutatud "kristlikest veendumustest" lähtuvalt.
Selle inimvennaskonna universaalse mõõtme taustal, mida paavst soovib edendada, on see, mis on tõeliselt väärtuslik, sest kõik ei ole sama väärt: "Kultuur ilma universaalsete väärtusteta ei ole tõeline kultuur" (Johannes Paulus II, kõne 2. veebruaril 1987) (146). Tõde avastatakse läbi tarkusemis hõlmab kohtumine reaalsusega (vrd n. 47). Tõde ei suru ennast peale ega kaitse end vägivaldseltkuid avaneb armastuses. Samuti tõde inimväärikuse kohta: “la inalienable dignidad de cada persona humana más allá de su origen, color o religión, y la ley suprema del amor fraterno” (39). A la vez, armastuse suhe tõega kaitseb seda pelgalt sentimentalismi, individualismi või transtsendentsusele suletud humanismi eest (vt 184),
Tegelik dialoog (vt 6. peatükk: "Dialoog ja sotsiaalne sõprus) ei ole midagi pistmist pelgalt isikliku kasu saamise eesmärgil toimuva kauplemisega: "...".Tuleviku kangelased on need, kes suudavad sellest ebatervislikust loogikast läbi murda ja otsustada, et hoidke lugupidamisega tõesõnakaugemale isiklikust otstarbekusest. Kui Jumal tahab, siis sellised kangelased keevad vaikselt meie ühiskonna südames" (202).
Samuti ei ole dialoogil midagi pistmist manipuleeritud konsensuse või pealesunnitud relativismiga: "... dialoog ei ole "üks-ühele-ühele" lähenemise küsimus, vaidEi ole mingeid privileege ega erandeid kellelegi moraalinormide ees, mis keelavad sisemise kurjuse.. Ei ole mingit vahet, kas olla maailma peremees või viimane maa viletsatest: moraalsete nõudmiste ees oleme kõik absoluutselt võrdsed" (Johannes Paulus II, Enc. Veritatis splendor, 96) (209).
On vaja otsida uus kultuur, mis taastab headuse. Tõepoolest, alustada uuesti tõest, koos õigluse ja halastusega ning rahu loomisega (vt 7. peatükk: "Rahuprotsess").Taaskohtumise teed”). Por eso hay que oponerse a la guerra y a la pena de muerte. Y las religiones están llamadas a colaborar en primera línea en ese proyecto (cf. capítulo 8: "Religioonid, mis teenivad vennastumist maailmas"). Jumalat ei saa vaigistada ei ühiskonnas ega inimese südames:
"Kui ideoloogia nimel tahetakse Jumal ühiskonnast välja tõrjuda, jõuate lõpuks ebajumala kummardamisenija kohe on inimene kadunud, tema väärikus on jalge alla tallatud, tema õigusi rikutud" (274). Meie, kristlased, usume, et temas leiame inimväärikuse ja universaalse vendluse tõelise allika (vrd. 277).
Ramiro Pellitero Iglesias
Pastoraalse teoloogia professor
Teoloogiateaduskond
Navarra Ülikool
Avaldatud ajakirjas "Kirik ja uus evangeliseerimine".
