Pühade Peetruse ja Pauluse püha mälestab Siimon Peetruse ja Tarsuse Pauluse märtrisurma, kahe apostli, kes olid Jeesuse Kristuse saatjaks tema evangeliseerimismissioonil.
Peetrus, kelle Kristus on valinud Kiriku kaljuks: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma Kiriku". (Mt 16,16). Ta võttis oma missiooni alandlikult vastu kuni oma märtrisurmani. Tema haua Püha Peetruse basiilika Vatikanis on eesmärk palverännak tuhandetele kristlastele, kes külastavad seda paika üle kogu maailma.
Paulus, kristlaste tagakiusaja, kellest sai apostel, on kõigi katoliiklaste jaoks innuka evangeliseerija eeskuju. Pärast kohtumist Jeesusega andis ta end tingimusteta evangeeliumile.
Oma 2012. aasta pühade Peetruse ja Pauluse püha püha püha püha puhul peetud homoloogias nimetas Benedictus XVI neid kahte apostlit "Rooma kiriku peamisteks patroonideks".
"Kristlik traditsioon on alati pidanud püha Peetrust ja püha Paulust lahutamatuteks: koos esindavad nad kogu Kristuse evangeeliumi," ütles ta.
Pärast Kristuse ülestõusmist ja taevaminekut võttis Peetrus alandlikult üle kiriku juhtimise, juhtis apostleid ja võttis enda peale, et hoida tõelist usku elus.
Pärast kohtumist Kristusega jätkas Paulus oma teekonda Damaskusesse, kus ta ristiti ja sai tagasi oma nägemise. Ta on tunnustatud kui paganate apostel ja veetis oma ülejäänud elu väsimatult evangeeliumi kuulutades Vahemere äärsetele rahvastele.
Püha apostel Peetruse kuju, mis asub Vatikani Püha Peetruse basiilika kesklaeva paremal küljel.
Püha Peetrus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist. Ta oli kalamees ja Jeesus kutsus teda inimeste kaluriks, et teha teatavaks Jumala armastust ja tema päästesõnumit. Peetrus võttis selle vastu ja järgnes Jeesusele.
Tema nimi oli Siimon; Jeesus nimetas teda Kephaseks, "kiviks", ja ütles talle, et tema saab olema kivi, millele ta ehitab oma koguduse. Seepärast tunneme teda kui Peetrust.
Apostel Peetrus elas koos Jeesusega väga olulisi hetki:
Pärast Püha Vaimu andide saamist kolis ta Jeruusalemmast Antiookiasse ja asutas oma kristliku kogukonna. Hiljem sõitis ta Rooma, kus ta jätkas oma tööd.
Ta võttis oma missiooni alandlikult vastu kuni oma märtrisurmani. Peetrus palus, et teda risti lüüakse tagurpidi, sest ta ei tundnud end vääriliseks, et surra nagu Jeesus.
Ta maeti Vatikani mäele, oma märtrisurma koha lähedale. Sinna ehitati ka kristluse keskus, Püha Peetruse basiilika.
Apostlite tegude raamatus on jutustatud mitmetest avalikest tegudest ja imedest, mida Püha Peetrus kui kiriku esimene juht tegi.
Peetrus oli katoliku kiriku esimene paavst. Jeesus andis talle kuningriigi võtmed ja tegi talle ülesandeks hoolitseda oma koguduse eest, hoolitseda oma karja eest. Paavsti missioon on eelkõige isa töö, kes hoolitseb oma laste eest.
Paavst on Kristuse esindaja maailmas ja kiriku nähtav pea. Ta on kiriku karjane, ta juhib seda ja hoiab seda koos.
Teda abistab Püha Vaim, kes tegutseb vahetult tema peal, pühitseb teda ja aitab tal oma andidega juhtida ja tugevdada kirikut oma eeskuju ja sõnaga.
Paavsti ülesanne on õpetada, pühitseda ja juhtida kirikut ning meie kristlastena peame armastama teda selle eest, kes ta on ja mille eest ta seisab.
Püha Peetrus õpetab meid loovutama nõrkust Jumalale. Sest, hoolimata inimlikust nõrkusest, Jumal armastab meid ja kutsub meid pühadusele. Iga kristlane peab töötama ja paluma Jumalalt abi pühaduse saavutamisel.
Et olla hea kristlane, tuleb iga päev püüda olla püha. Püha Peetrus ütleb meile konkreetselt: "Olge pühad oma käitumises, nagu see, kes teid on kutsunud, on püha". (I Peetruse 1,15).
Samuti õpetab see meile, et Püha Vaim võib tavalises inimeses imet teha. See võib muuta ta võimeliseks ületama kõige suuremaid takistusi.
Apostel Pauluse kuju Vatikani Peetri kiriku kõrval.
Ta oli rassilt juut, hariduselt kreeklane ja Rooma kodanik. Ta sündis Tarsuse linnas. Ja ta õppis Jeruusalemma parimates koolides.
Tema heebrea nimi oli Saul ja ta oli kristliku usu vaenlane. Ta oli pühendunud oma juudi usule. Seepärast pühendas ta end Damaskuse kristlaste tagakiusamisele.
Teel Damaskusesse ilmus talle Jeesus, Keset suurt valgust langes ta maha ja kuulis häält, mis ütles talle: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad? Selle fraasiga mõistis Paulus, et kristlasi taga kiusates kiusab ta taga Kristust ennast.
Siis tõusis Saul maast ja ei näinud midagi. Nad viisid ta Damaskusesse ja seal pani Ananias Jeesusele kuuletudes Saulit taas nägema, tõusma püsti ja laskma end ristida.
Siis muutis Saulus oma nime Pauluseks ja hakkas kuulutama Jeesuse sõna. Ta sõitis Jeruusalemma, et panna end Püha Peetruse käsutusse.
Ta kandis evangeeliumi läbi kogu Vahemere piirkonna. Tema töö ei olnud lihtne. Ta tegi neli suurt apostellikku teekonda, et viia päästesõnum kõigile inimestele, luues kõikjal uusi kristlikke kogukondi ning õpetades ja toetades olemasolevaid kogukondi.
Pauluse pöördumine oli täielik. Ta mõistis väga hästi, mida tähendab olla apostel ja teha kristliku sõnumi apostlitööd. Ta oli ustav sellele kutsele, mille Jeesus talle Damaskuse teel andis.
Seejärel sai ta märtrisurma aastal Roma. Tema pea raiuti maha mõõgaga, sest kuna ta oli Rooma kodanik, ei saanud teda ristil surmale mõista, sest see oli orjade jaoks ette nähtud surm. Püha Paulus hukati 67. aastal ja ta on maetud Roomas, Püha Pauluse müüride välises basiilikusse.
Püha Paulus õpetab meile, et meie süda oleks ilma tõketeta.. Tema elu õpetab meile, kui tähtis on kristlaste apostlik töö.
Kõik kristlased peavad kuulutama Kristust, edastades tema sõnumit sõnade ja eeskujuga.Igaüks oma elukohas ja erinevatel viisidel, et anda nõrkus Jumalale üle.
Pöördudes eemale patust ja elades pühadusele ja apostollusele pühendatud elu, Püha Paulus õpetab meile ka pöördumise ja kuulekuse väärtust. Ta võtab vastu Kristuse kingitused ja elab oma armastust, levitades ja edastades oma usku sõnade ja eeskujuga. Ta pühendab end sellele, et tuua saadud suur kingitus teistele.
Bibliograafia
Opusdei.org.
Franciscus, jutlus, 29-VI-2021.
Benedictus XVI, homilia, 29-VI-2012.