"Kõige olulisem abi, mis võib tulla välismaalt, on avalikud meeleavaldused, palved ja rahaline abi, kui see on võimalik. Paljudes riikides kogutakse ka humanitaarabi. Teile, mu sõbrad Hispaanias ja Ladina-Ameerikas, palun siiralt palvetada, et vägivald Kesk-Euroopas lõpeks igaveseks. Üheskoos peatame maailma vaenlase. Ei sõjale Ukrainas! Ei sõjale!".

"Ma olen juba pikka aega Kiievis elanud ja õppinud, kuigi olen pärit teisest piirkonnast, ja võin öelda, et see linn on mulle koduks saanud. Inimesed siin on väga sõbralikud ja külalislahked. Mul on sealt palju tuttavaid ja sõpru. Nii et nüüd, nendel sõja aegadel, helistan neile väga tihti ja kirjutan neile, et teada saada, kas kõik on korras. Ma olen väga mures nende turvalisuse ja elu pärast. Vene armee tapab nüüd tsiviilelanikke ja nagu te kuulete, üritavad nad tungida meie suurlinnadesse ja kukutada demokraatlikku valitsust, pannes oma kollaborandid oma kohale."