Selle eesmärk on teha mineviku teod olematuks ja vabastada meid nende tagajärgedest. Ilma andestuseta oleksime nagu võluri õpipoiss, kes ei tea võluvormelit, et loitsu murda. Aga kui meile on andeks antud, siis võime uuesti elama hakata.
Ja kui me andestame, anname teisele inimesele võimaluse alustada uuesti, alustada midagi uut. Erinevalt kättemaksust on andestamine ettearvamatu ja toob kaasa vabaduse kättemaksust.
Juudi filosoof tunnistab, et "andestuse rolli avastaja inimasjades oli Jeesus Naatsaretlane".isegi kui ta tegi seda religioosses kontekstis.
Kristliku usu seisukohalt tuleb märkida, et ka see on Jeesus "avastas", kuidas andestamine on osa Jumala suurest jõust.; ja seda, inimlik andestus on ju jumaliku andestuse kujutis, sellel on alati jumalikud juured.
Oma pühakojasõnas Palmis pühapäev (10-IV-2022) täheldas paavst Franciscus, et Golgatal seisavad vastamisi kaks mentaliteeti. Tegelikult on evangeeliumis ristilöödud Jeesuse sõnad vastandatud tema hukkamõistjate sõnadele.
Neis kõlab see nagu refrään: "Päästa ennast".. Bosside poolel: "Päästku iseennast, kui ta on Jumala Kristus, väljavalitu". (Lk 23,35). Sõdurid ütlesid: "Kui sa oled juutide kuningas, siis päästa ennast". (v. 37). Ja isegi üks kurjategija kordab seda: "Kas sa ei ole Kristus? Päästa ennast!" (v. 39).
Kuid paavst Franciscus tuletab meile meelde: "Ennast säästa, iseenda eest hoolitseda, iseendale mõelda; mitte teistele, vaid ainult enda tervisele, enda edule, enda huvidele; omamisele, võimule, ilmumisele. Päästke ennast: see on inimkonna refrään, mis lõi Issanda risti.".
Just Franciscus kutsub meid üles mõtlema selle üle, hoiatuseks, kui kaugele võib minna paradoksaalne ja samas "loogiline" (enese loogikaga) individualistlik mentaliteet: et näidata, et sa ei saa ennast päästa (mida me kõik väidetavalt otsime), me lööme sind risti.
Kuid paavst jätkab, "enese mõtteviis on vastuolus Jumala mõtteviisiga; enesepäästmine põrkub ennast andva Päästja vastu".. Ta ei nõua enda jaoks midagi; ta ei kaitse ega õigusta ennast isegi mitte. Ta palvetab Isa poole ja halastab head varast. Teda huvitab ainult tema enda päästmise vastand: "Isa, anna neile andeks" (salm 34).
Franciscus soovitab meil peatuda neil sõnadel, mida Jeesus lausub, kui ta on naelutatud alandamise tellingule, ja mis suurendavad tema kingituse intensiivsust, kuni selleni, et see muutub "per-don.
Tõepoolest, juba sõna ise näib seda ütlevat: "andestan". on midagi enamat kui lihtsalt andmine, see on andmine kõige täiuslikumal viisil, mis seisneb selles, et anda, kaasates end iseennast iseendale, et anda täielikult.
Sellest tulenevalt: "Vaadakem Jeesust ristil ja mõistkem, et me ei ole kunagi saanud armastavamat embust. Vaadakem risti ja ütleme: Tänan sind, Jeesus: sa armastad ja andestad mulle alati, isegi kui mul on raske ennast armastada ja andestada.".
Meil on raske ennast armastada ja andestada, sest meie mittejumallikas (pelgalt inimlik või mõnikord veidi alaminimlik) pool takistab meid nägemast tegelikkust, seda tegelikkust, mis tähendaks, et me võtame end sellisena, nagu me oleme: vähe, kuid Jumalalt saadud; rohkem: Jumala lapsed.
Nii ka nende vaenlased: "Kõige raskemal hetkel elab Jeesus oma kõige raskemat käsku: armastage oma vaenlasi".. Kui keegi on meid solvanud, on tavaline, et me lakume oma haavu.
Ja nii, ütleb Francisco, "Jeesus õpetab meile, et me ei jääks sinna, vaid reageeriksime. Et murda kurjuse ja kahetsuse nõiaringi. Reageerida elu naeladele armastusega, vihkamise löökidele andestuse hellusega"..
. Seega, kui me tahame tõestada, et me kuulume Kristuse juurde, "vaatame, kuidas me käitume nende suhtes, kes on meid kahjustanud"..
Jeesuse andestus õpetab meid andestama: "Issand palub meil vastata, mitte nii, nagu meie või kõik teised teevad, vaid nii, nagu Tema teeb meiega. Ta palub meil katkestada ahel "Ma armastan sind, kui sa armastad mind; ma olen sinu sõber, kui sa oled minu sõber; ma aitan sind, kui sa aitad mind"."..
No, compasión y misericordia para todos, porque Dios ve en cada uno un hijo. No nos divide en buenos y malos, en amigos y enemigos.
Paavst Franciscus sel paastuajal 2022
Veel kolm asja, mida andestamine saavutab:
Vaatame neid ükshaaval.
Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Franciscus tõlgendab, et Jeesus veetis ristil olevad tunnid nende sõnadega oma huultel ja südames. Jumal ei väsi kunagi andestamast. Meie oleme need, kes väsivad andestust paluma, kuid Tema ei väsi kunagi andestamast.
Por eso nos aconseja que no nos cansemos de pedir perdón. Ni los sacerdotes de administrarlo, con el sacramento de la confesión, ni cada cristiano de recibirlo y dar testimonio de él. Ärgem väsigem Jumala andestusest.
Meile justkui öeldakse: Jumal annab pidevalt andeks, et me lubaksime endale andeks anda ja andestada.Ta annab ka kogu aeg andeks. Jumal annab alati andeks ja andestab kõik, sest see on tema teenimise viis, mis toob meile võrratu rahu (Franciscus tuletab seda meile taas meelde suurel neljapäeval). Ja nii saame rohkem ja paremini teenida.
Kui öeldakse: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad", ei tähenda see, et nad ei tahtnud seda teha. Aga et see "sest nad ei tea tähistab "see südamesisene teadmatus, mis on kõigil patustel".. "Kui kasutatakse vägivalda, ei teata midagi Jumalast, kes on Isa, ega teistest, kes on vennad.
Ainult üks inimene tervitab seda fraasi. "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad".Hea varas (Lk 23, 42). Ja Jeesus vastab talle: "Täna oled sa minuga koos paradiisis." (v. 43).
Vaata," märgib Peetruse järeltulija Jumala andestuse imeSurmamõistetud mehe viimane palve muutus ajaloo esimeseks kanoniseerimiseks.
Õige. Pühadus saavutatakse andestuse palumise ja andestamisega. Ja nii "Jumalaga saab alati uuesti elada"..
Andestuse palumine, ütleb paavst mõned päevad hiljem lihavõttepühade virguses, nõuab julgust lasta endale andestada ja valmisolekut muutuda, jättes maha kurja teod.
Andestamine muudab meid paremini võimeliseks teenima kõiki puhta südametunnistusega. (Suur neljapäev)
Franciscus ütles seda ka Florianas, Maltal (3. aprill 2022): Jumala jaoks ei ole sellist sõna nagu "pöördumatu". Ja see, kes kogeb tema andestust, on see, kes teda tõeliselt tunneb.
Ramiro Pellitero Iglesias
Navarra Ülikooli usuteaduskonna pastoraalse teoloogia professor.
Posted in "Kirik ja uus evangeliseerimine"