ANNETAGE PRAEGU

CARF Sihtasutus

25 juuli, 22

Kuidas toimib usk?

Kas on mõistlik uskuda Jumalasse? Jumal tuleb meile vastu mitmel viisil. Igas liigutavas looduskogemuses, igas tõeliselt inimlikus kohtumises, igas näilises juhuses, igas kannatuses, igas väljakutses, millega me silmitsi seisame, on Jumala varjatud sõnum igaühele meist. Me kuuleme seda ka oma südametunnistuse hääles, kui see on tõele avatud.

Usk ja mõistus ei ole omavahel vastuolus, vaid täiendavad teineteist.

Kui me järgime vihjeid, mis viitavad meile Jumala olemasolule, ja saavutame usalduse pöörduda tema poole, astume esimesed sammud unustamatu sõpruse suunas, mis toob meile suurt stabiilsust ja rahulikkust, sest me saame kindlalt toetuda sellele, kes ei jäta meid kunagi hätta.

Jumal otsib meid üles ja kõneleb meiega kui sõpradega ning ootab, et me vastaksime talle oma sõprusega, uskudes temasse, püüdes mõista seda, mida ta meile ütleb, ja aktsepteerides tingimusteta seda, mida ta meile pakub.

Usk on vastus Jumala kutsele suhelda temaga ja nautida tema seltskonda. Usu kaudu allutab inimene kogu oma mõistuse ja tahte Jumalale, prestando asentimiento a lo que Dios ha revelación y decidiendo vivir de modo coherente con esas verdades.

Aga kas see on mõistlik seisukoht, kas usklik inimene, kas inimene on mõistuse juures, kes allutab oma intelligentsuse sellele, mida keegi teine talle ütleb, või annab oma otsused kellegi teise kätte?

Usk on eelkõige isiklik kinnipidamine Jumalast, ja samal ajal ja lahutamatult vaba nõusolek kogu tõele, mille Jumal on ilmutanud.

On tõsi, et oleks asjatu ja vale panna selline usk olendisse, kuid kas see on sama ka Jumala puhul? Asjade reaalsus sõltub põhimõtteliselt vastusest ühele põhimõttelisele küsimusele: kas Jumal on olemas või ei ole? Kui teda ei ole olemas ja ta on vaid ideoloogiline konstruktsioon, oleks ta mõttetu. Aga mis siis, kui ta on olemas?

Ütleme, et selle nõusoleku andmine on riskantne valik, sest kogu reaalsust ei ole võimalik intellektuaalselt kontrollida. See eeldab usaldust, midagi sellist, mida nõuab ujumisbasseini hüppamine inimeselt, kes ei ole seda kunagi varem teinud. Ta näeb teisi inimesi, kes on seal ja naudivad ujumist, kuid esimene mulje on, et kui ta sinna sukeldub, läheb ta põhja ja uppub.

Laenata usu nõusolek ei saa oodata, et leida matemaatiline tõestus Jumala olemasolu ja iga tõe kohta, mille ta on ilmutanud. See on risk ja nõuab seetõttu abi, mida me peame saama väljastpoolt. Usk on Jumala kingitus, tema antud üleloomulik voorus. Para dar una respuesta positiva a lo que Dios ha revelado es necesaria la gracia de Dios, que se adelanta y nos ayuda, junto con el auxilio interior del Espíritu Santo, que mueve el corazón, lo dirige a Dios, abre los ojos del espíritu y concede a todos gusto en aceptar y creer la verdad. Así lo enseña el Concilio Vaticano II (Dei Verbum, n.5) ja katoliku kiriku katekismus (n.153).

Usk ja mõistus - Katoliku usk - Ekspertide artiklid - CARF

 Paavst Benedictus XVI ütleb püha Thomas Aquinose kohta, et ta on näide harmooniast, mis peaks eksisteerima usu ja mõistuse vahel.

Usaldus Jumalasse

Kuid ei ole vastuolus inimese vabaduse ega intelligentsusega usaldada Jumalat ja aktsepteerida tema poolt ilmutatud tõdesid. Ya en las relaciones humanas no es contrario a nuestra propia dignidad creer lo que otras personas nos dicen sobre ellas mismas y sobre sus intenciones, y prestar confianza a sus promesas (como, por ejemplo, cuando un hombre y una mujer se casan). Nos fiamos de nuestros padres cuando somos pequeños, nos fiamos de nuestros maestros y de lo que dicen los manuales. Nos fiamos de lo que leemos en la prensa, escuchamos en la radio o vemos en la televisión. No tenemos tiempo ni posibilidad de contrastar experimentalmente todo la información de vamos recibiendo. En la vida normal casi todo lo que sabemos es porque nos hemos fiado de alguien. Así que ei ole meie väärikuse vastu, et me usaldame Jumalat.

Uskumise põhjus ei seisne selles, et ilmutatud tõed tunduvad meie loomuliku mõistuse valguses tõesed ja mõistetavad. Me usume tänu Jumala enda autoriteedile, kes ilmutab ja kes ei saa ennast ega meid petta.

Ka tegelikus elus peame me vähemalt osa sellest, mida meile räägitakse, kontrollima ja veenduma, kas see on usutav, isegi kui me sageli ei saa seda tõestada. Teadus areneb rohkem induktsiooni kui matemaatiliselt tõestatud tuletamise teel.

Sel põhjusel on nad ka On mõistlik, et me tahame täpsemalt teada ja süveneda sellesse, mida usk meile ütleb. Nagu Püha Anselm märkis, "usk tähendab mõistmist". Katoliku usule on omane, et usklik sooviks paremini tundma õppida seda, kellesse ta on oma usu pannud, ja paremini mõista seda, mis talle on ilmutatud.Seepärast tehku ta kõik endast olenev, et jõuda nii lähedale kui võimalik, et mõista ilmutuse saladusi.

Usk ja mõistus ei ole omavahel vastuolus, vaid täiendavad teineteist. Korralikult läbiviidud teaduslikud uuringud ei ole kunagi tegelikult vastuolus usuga, sest profaansed reaalsused ja usu reaalsused saavad alguse samast Jumalast.

Francisco Varo Pineda
Uurimisdirektor
Navarra Ülikool
Teoloogiateaduskond
Pühakirja professor

VOCATION 
MIS JÄTAB OMA JÄLJE

Abi külvamiseks
preestrite maailm
ANNETAGE PRAEGU