Katoliikavastase kultuuri kasv Poolas nõuab head vaimulikku ettevalmistust ja palju palvetamist kõigilt preestritelt, kuid eriti noortelt. Poola on endiselt katoliikluse bastion Euroopas, kuid ka seal on näha ilmalikustumise märke, eriti noorte seas, mistõttu preester kutsub üles lakkamatule evangeliseerimisele. Adamski juhib tähelepanu sellele, et Poolas tunnistab end endiselt umbes 90 % elanikkonnast katoliiklaseks, kuid sellest protsendist käib pühapäeviti missal vaid 30 %, mis on suurem protsent kui teistes Euroopa riikides.
Torun on Nicolaus Koperniku sünnikoht, kes oli kanoonik, matemaatik ja astronoom, kes on tuntud eelkõige selle poolest, et ta on heliotsentrilise teooria autor, mis tõestas, et Maa pöörleb ümber Päikese. Tema elu ja teaduslik panus on olnud ühed kõige selgemad näited sügavast sidemest, mis on läbi ajaloo olnud teaduse ja usu vahel.
Sellest Poola piiskopkonnast pärineb just Bartosz AdamskiDoktorant Navarra Ülikoolist teoloogias ja praegu ka selle suure katoliku teadlase nime kandva ülikooli professor Torúnis.
"Igal aastal märkame, et see protsent väheneb. Üldiselt ei ole noored usust huvitatud, nii et Poola kultuur muutub iga aastaga ilmalikumaks ja antikatoliiklikumaks," selgitab Bartosz. Ta räägib selle olukorra kohta ühe anekdoodi: "Üks mu preestritest sõpradest on hispaanlane ja kui ta käis minu kodumaal puhkusel, ütles ta mulle, et Poola on nüüd nagu Hispaania kolmkümmend aastat tagasi. Seega võime oodata, et tulevikus on Poola kirikul palju vähem usklikke. Loomulikult püüame me Poola preestritena sellele suundumusele vastu töötada ja selleks evangeliseerime, katekume ja kujundame inimesi ja ennast".
Bartosz Adamski Pärast keskkooli lõpetamist astus ta üheksateistkümneaastaselt oma piiskopkonna seminari. "Minu perekond, st mu vanemad ja vanavanemad, on mänginud minu usu kasvamisel asendamatut rolli. Nad andsid mulle vajalikud alused kristlaseks olemiseks, näitasid mulle, mis on aus elu, ja õpetasid mind, kuidas elada tõelises armastuses," tunnistab see preester.
Oma kutsumise kohta tunnistab ta ise, et see on tõeline saladus ja et "ainult Jumal teab, kuidas see juhtus". Ta tunnistab, et ta ei olnud kunagi altaripoiss ega osalenud kunagi koguduse rühmades. Ta käis lihtsalt pühapäeviti ja mõnikord ka argipäeviti missal. Seetõttu usub ta, et tema kutsumus oli nii tema südames kui ka meeles juba siis, kui ta sai konfirmatsiooni sakramendi. "Juba noorusest peale meeldis mulle filosoofia ja ma otsisin vastust küsimusele: kuidas on maailm korrastatud, ja siis veel ühele küsimusele: kes seda korrastab? Nii viisid mu otsingud mind suurde seminari".
Pärast ordineerimist saatis piiskop Adamski Pamplonasse doktorantuuris õppima Dogmaatiline teoloogia Navarra Ülikoolis. Selle eluperioodi kohta, mis kestis 2018-2022 ja hõlmas kogu koronaviiruse pandeemiat, ütleb see preester, et see õppeaeg oli tema preesterluse jaoks väga oluline. "Ma süvendasin oma teoloogilisi teadmisi ja sain palju kogemusi kirikuelust väga rahvusvahelises keskkonnas," ütleb Bartosz.
Kõige rohkem avaldas talle muljet ülikool ise: "Selle korrastatus, rikkalik raamatukogu, hästi ettevalmistatud professorid ja akadeemiline õhkkond. Kõik see kutsub üles uuring". Teine õppetund, mille isa Adamski Hispaanias veedetud ajast sai, on see, et selleks, et olla hea teoloog, tuleb palju lugeda, kõvasti tööd teha ja õppida õiget metoodikat.
Eraldi mainib ta ülemaailmset koronaviiruse pandeemiat, mille ta pidi Pamplonas üle elama. See oli keeruline periood, kuid ta leidis ka sellega toimetulekuks viisi: "Mäletan, et meie elukohas aitasid meid väga palju kohviga kohtumised, nii et ma sain vendadega rääkida ja üle elada kinnipidamise aega".
Lõpuks on sellel poolusel eriline sõnum CARF-i heategijatele: "Tänan teid teie palveid ja annetusi! Tänu teile saavad preestrid paljudes riikides hea väljaõppe, mitte ainult teoloogilise, et paremini teenida Kirikut.
Seistes silmitsi tänapäeva preestrite, eriti nooremate preestrite ees seisvate väljakutsetega, on Bartosz Adamski kindel, et "kõige tähtsam on preestri isiklik suhe Jeesusega Kristusega". Seetõttu rõhutab ta, et "palve ja vaimne kujunemine on võti". Ja ta rõhutab seda viimast punkti, sest ta usub, et õppimine on preestri jaoks põhiline, et teada, milline on Jumal ja et ta saaks vastata tänapäeva maailma nõudmistele. Kõik see aitab - tema arvates - omandada preestri identiteeti. "Preester ei saa unustada, kes ta on," ütleb ta.
