Aunque los seres humanos vivimos el sentimiento de dolor como una de las experiencias más comunes de la vida, siempre estamos desprevenidos ante él y continuamente nos exige aprender y adaptarnos a nuevas circunstancias. El duelo no se refiere solamente a la muerte. Es duelo es una emoción o varias emociones que experimenta el ser humano cuando vive una pérdida de cualquier tipo.
No hay “expertos” en el dolor de una pérdida; siempre tiene una dimensión de originalidad: en la forma cómo se manifiesta, en sus causas, y en las diversas reacciones que desencadena. Son muchas las veces que nos encontramos sufriendo profundamente por motivos y razones que nunca esperamos.
Püha Isa Johannes Paulus IIInimeste kannatused äratavad kaastunnet; need äratavad ka austust ja omal moel hirmutavad. Tõepoolest, selles sisaldub erilise müsteeriumi suurus [...] inimene on oma kannatustes immateriaalne müsteerium".
See inimlik kogemus paneb meid otsima abi teistelt ja pakkuma vastutasuks oma toetust. Kogemus leina ületamineõpetab meid pöörama rohkem tähelepanu teistele, kes kannatavad. Valu kogemine teeb vahet küpsel inimesel, kes suudab toime tulla takistuste ja raskete olukordadega, ja inimesel, kes on kaasa haaratud ja neelatud omaenda
La Fe es el mejor refugio para quienes tienen que pasar por el proceso de superar el duelo de una pérdida de cualquier tipo y particularidad. La Fe nos da la fortaleza, sosiego y la serenidad necesaria para aligerar el dolor del duelo.
"La resurrección de Jesús no da sólo la certeza de la vida más allá de la muerte, sino que ilumina también el misterio mismo de la muerte de cada uno de nosotros. Si vivimos unidos a Jesús, fieles a Él, seremos capaces de afrontar con esperanza y serenidad incluso el paso de la muerte." (Paavst Franciscus, üldaudientia 27. november 2013).
tuleb järeleandmatult. Seega, milline õõnes edevus keskenduda oma eksistentsile selles elus! Vaadake, kuidas nii paljud kannatavad. Mõnede jaoks on selle lõppemise tõttu valus lahkuda; teiste jaoks on see igav, sest see kestab... Igal juhul ei ole ruumi ekslikule mõttele õigustada meie maapealset läbikäimist kui lõppu.
Me peame selle loogika maha jätma ja end teise loogikasse - igavikulisse loogikasse - kinnistama. Vaja on täielikku muutust: enese tühjendamist, enesekesksetest motiividest, mis on aegunud, et sündida uuesti Kristuses, kes on igavene. (Surco, 879)
No tengas miedo a la muerte. —Acéptala, desde ahora, generosamente..., cuando Dios quiera..., como Dios quiera..., donde Dios quiera. —No lo dudes: vendrá en el tiempo, en el lugar y del modo que más convenga..., enviada por tu Padre-Dios. —¡Bienvenida sea nuestra hermana la muerte! (Camino, 739).
Üleloomulik nägemus! Rahu! Rahu! Vaadake asju, inimesi ja sündmusi... igaviku silmadega!
Nii et igasugune müür, mis tõkestab teie teed - isegi kui see on inimlikult öeldes imposantne -, kui te tõeliselt tõstate oma pilgu Taeva poole, siis kui väike asi see ongi!Forge, 996).
Valides kehastumise, Jeesus Kristus quiso experimentar todo el sufrimiento humanamente posible para enseñarnos que el amor puede superar cualquier clase de dolor. Se puede superar el duelo mirando la vida de Jesús y siguiendo su huella.
Valu on kohtumispaik lootuse rõõmu ja palvevajaduse vahel. Kristlased võtavad valu vastu tulevase rõõmu lootuses. Nad on täiesti teadlikud oma piiridest ja toetuvad Jumalalt palves palutud abile.
Kannatused on vaid osa teekonnast, mööduv koht; see ei ole kunagi lõppjaam. Seega saab palve oluliseks hetkeks, kus kannatused leiavad oma tähenduse ja muutuvad Jumala armu abil rõõmuks.
Palve on põhiline tugi kaotusega leppimise ja sellest ülesaamise protsessis. Palve puhastav mõju realiseerub, sest iga kord, kui inimene palvetab, kogeb ta Jumala halastus ja jagada oma muresid ja probleeme.
Kuid sellel teekonnal on hetki, mil valu kogemus kujundab inimese elu. Küsimus ei ole enam valu aktsepteerimises või tõrjumises, vaid selles, et õpime nägema kannatusi kui osa meie enda eksistentsist ja kui osa Jumala plaanist igaühe jaoks.
Armastatud inimese kaotuse leinamine on loomulik ja vältimatu. Kuid selle ületamine ei ole lihtne ja mõnikord on neid, kes erinevatel põhjustel jäävad sellesse kurbusse kinni. Seetõttu on palju katoliku sihtasutusi, mis pakuvad tuge ja korraldavad gruppe, et aidata inimestel pärast lähedase surma uuesti ellu astuda ja kaotusest üle saada.
Selleks, et tulla toime leinavaluga, on vaja olla teadlik sellest, et oluline vaimne saatmine nendel rasketel hetkedel. Ei ole olemas ühtset retsepti, iga juhtumi eripärad muudavad iga juhtumi ainulaadseks ja eriliseks.
Nad ütlevad, et "valu tuleb kehast ja kannatused hingest", kuid on vaja aidata kaaslastel olla rahulik ja "rahus Jumalaga", sest nii "see rahulikkus kandub edasi". Midagi, mis hiljem muudab leinamise mingil moel lihtsamaks.
Rääkides inimestest, kes on leina ületamas, rõhutavad preestrid ühte sõna: lootus. Lootus aitab neil end vaimselt uuesti positsioneerida, leida taas oma koht, ka usupraktikas, mille nad on võib-olla hüljanud. Neile tuleb selgeks teha, et Jumal ei ole saatnud neile seda valu, mida nad kogevad, vaid et ta armastab neid.
Seetõttu julgustab paavst Franciscus: "Ärge lõpetage rääkimist meie Issanda ja tema ema, Püha Neitsi, ees. Ta aitab meid alati".
Bibliograafia:
Katoliku kiriku katekismus.
OpusDei.org
