Luis David Hernández Cruz on seminariõpilane Tabasco piiskopkonnast Mehhiko kaguosas.
"Minu kutsumus, ma pean ütlema, ei tekkinud ühel kindlal hetkel, kui ma ütlesin: ma olen saanud, ma tahan olla preester! See oli pigem sagedase kontakti vili armulauaga, mulle ei meeldinud miski muu rohkem, kui võimalus olla altari lähedal ja et püha missa oli minu igapäevane jõud mu muudeks igapäevasteks tegevusteks.
Nagu kõik minu ealised noored, olin ka mina poiss, kes elas tavalist elu, soovides püüelda selle poole, mida maailm meile müüb kui midagi uut või milleks meid kutsutakse, teha ametialast karjääri, olla edukas tööl, koguda materiaalseid hüvesid ja nautida teatud prestiiži. Kõik see selleks, et olla see, milleks meid noorest east alates ette valmistatakse, et treenida end sarnase staatuse poole püüdlemiseks.
Kuid kui ma õppisin tundma paljusid minu piiskopkonna kiriku tegelikkust, sain ka aru, kui olulised on pühad preestrid, kes saavad aidata Jumala rahvast. Euharistia oli minu vaimne toit, mis aitas mul olla võimeline teenima teisi erinevates liikumistes või pastoraalses töös oma koguduses, ja palvetades otsustasin, et Issand kutsub mind preestriks ja ma astusin preestriks oma piiskopkonnas, kus ma õppisin peaaegu kaks aastat, kuni Bidasoasse jõudmiseni.
Minu saabumine Bidasoasse oli ebatavaline, väljaspool aega, mil peaaegu kõik tavaliselt saabuvad, kuid kahtlemata on Jumala ajastus täiuslik ja Ta teab, milliseid teid meid juhtida.
Siin olles olen saanud näha universaalse kiriku rikkust, olen saanud jagada palju kogemusi oma kaaslastega ja olen nautinud iga hetke Issandaga.
Kummaline osa minu siinviibimisest on olnud mõnda aega see, et ma olen seminari noorim ehk saan aidata hispaania keelt mitteoskavaid seminariõpilasi keeleprobleemidega, kui nad õpivad.
Nagu Jeesus õpetab meile evangeeliumis "Sellest te tunnete, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate." (Jh 13, 35) just nendes väikestes hetkedes, mis võivad tunduda tühised, sünnib seminari vennaskond ja tulevikus preestrivennaskond ehk kingitus meie vastavate piiskopkondade usklikele".
"Kõik tänu tema suurele koostööle tulevaste kirikupastorite koolitamisel maailma eri paigus.
Ma tänan teid kõiki teie pidevate jõupingutuste ja pühendumise eest, ma palun teil mitte lõpetada palvetamist preestrikutse eest ja eriti selle Bidasoa Rahvusvahelise Seminari kogukonna eest, kes pidevalt palvetab igaühe eest, armastuse ja tänulikkusega."
