ANNETAGE PRAEGU

Meie preestri tavaline ja lihtne elu ning tema teenimine inimeste heaks on see, mis meelitas mind juba noorena kaaluma preestriks saamist.

Nimi: John Laurens Tupas.
Vanus: 28 aastat vana.
Olukord: Seminarist.
Päritolu: Filipiinide sõjaväeline ordinaariaat.
Uuring: Teoloogia Bidasoa Rahvusvahelises Seminaris Pamplonas.

Minu kutsumus on lihtsalt pidev vastus Jumalale, kes mind kutsub.

John Laurens Tupas kuulub Filipiinide Sõjaväe Ordinaariaadi sõjaväelise piiskopkonna koosseisu ja saab seminariõppe sõjaväekaplaniks.

"Minu jaoks on kutsumus kutsumus. Minu soov saada preestriks sai alguse lapsepõlves, kui ema viis meid sageli igal pühapäeval kirikusse, et käia missal. Kõigepealt köitsid mind meie koguduse preestri riietus ja see, kuidas ta kantslis oma jutlust pidas. Pärast oma esimest püha õhtusöömaaja lõppu liitusin algkooli ajal meie koguduse altaripoiste organisatsiooniga.

Ma nägin, milline on preestri tavaline elu koguduses, kuigi mul on kolm nõbu, kes on preestrid, kuid altaripoisina sain sellest rohkem aru. Meie preestri tavaline ja lihtne elu ning tema teenimine inimeste heaks on see, mis meelitas mind juba noorelt kaaluma preestriks saamist.

Mul oli ka unistus saada sõduriks, sest paljud meie pereliikmed on Filipiinide relvajõudude ohvitserid, kes teenivad meie riiki sõdurina. Kui ma lõpetasin keskkooli, mõtlesin astuda sõjaväeakadeemiasse, kuid selle asemel tegin eksami oma ülikooli piiskopkonna seminari ja Jumala armust sooritasin eksamid.

Ülikooli ajal seminaris oli mul ikka veel meeles soov saada sõduriks. Minu pereliikmed rääkisid mulle, et meie riigis on olemas Sõjaväeordinariaat, kus ma saan olla sõdur ja preester kui sõjaväekaplan. Mõtlesin ja tõin selle oma palvetesse, et püüda aru saada, mida Jumal tegelikult minust tahab.

Pärast minu aasta psühholoogilis-hingelist väljaõpet Jaro peapiiskopkonnas otsustasin kandideerida Filipiinide sõjaväeordinaariaati ja Jumala armu läbi võeti mind vastu.

Minu soov olla sõjaväekaplan on just kutsumus kutsumuse sees, mis on ka minu palve ja mõtiskluse vili püha sakramendi ees. Mul on ainult kaks lihtsat põhjust, miks ma tahan olla sõjaväekaplan: esiteks, et vastata kutsele, sest ma usun, et see on Jumala kutse, mitte ainult minu enda soov. Ja lõpuks, jagada Kristuse armastust teistega läbi teenimise ja sakramentide teenimise ning vaimulike vajaduste tagant peituva kamuflaažvormi kaudu, mis näitab Kristuse ühtsust oma karja, oma sõduri ja abivajajatega.

Minu kutsumus on lihtsalt pidev vastus Jumalale, kes mind kutsub.