"Nad toidavad usklikes lootust eshatoloogilisele eesmärgile, mille poole nad Jumala palveränduri rahva liikmetena ajaloos rändavad. See sunnib neid tingimata andma julgelt tunnistust sellest "rõõmsast kuulutusest", mis annab kogu nende elule tähenduse". Püha Johannes Paulus II entsüklika Rosarium Virginis Mariae.
Kolmapäeviti ja pühapäeviti palvetame kuulsusrikkaid saladusi. Sest Rõõmsad saladused mis käsitlevad Jeesuse kuulutamist ja lapsepõlve, on reserveeritud esmaspäeviti ja laupäeviti. Teisipäev ja reede on reserveeritud valusate saladuste jaoks ning neljapäeviti palvetatakse helgeid saladusi. Püha roosipärja kuulsusrikkad saladused ühendavad maa ja taeva, alates Kristuse ülestõusmisest kuni Maarja taevasse kroonimiseni.
Jeesust Kristust ei saa taandada tema ristilöödud kujule. Ta on ülestõusnud! Roosaari on alati väljendanud seda usutunnet.Meid kutsutakse mõtisklema kannatuste üle ja seejärel vaatama Kristuse hiilgust, tema ülestõusmist ja taevaminekut. Vaadeldes ülestõusnud Jeesust, avastame uuesti oma usu põhjused, elame uuesti läbi Neitsi Maarja rõõmu, kes koges intensiivselt ülestõusnud Poja uut elu.
Õlimaal paneelil Kristuse ülestõusmine mis on omistatud Itaalia renessansiajastu meistrile Raphael Sanziole.
Jeesus on Emmanuel, Jumal on meiega, Jeesus on üles tõusnud! Ta ei ole hauas. See on suur tõde, mis täidab meie usu sisuga. Ta ilmus Neitsi Maarjale, Peetrusele ja teistele apostlitele. Ta tuleb ka meile, kes me oleme tema jüngrid, vastu.
Kuna Jeesus on elus, siis on tal vägi muuta meie elu ja ta kutsub meid isiklikku suhtesse temaga. Ülestõusmispühade aeg on rõõmu aeg, mis ei piirdu ainult selle liturgilise aasta ajaga, vaid on alati juurdunud kristlase südames. Sest Kristus elab. Ta jääb oma kirikusse: tema sakramentidesse, tema liturgiasse, tema jutlustamisse, kogu tema tegevusse. Erilisel viisil on Kristus jätkuvalt meie keskel, igapäevases püha armulaua eneseületuses. Seepärast ongi Katoliku missa on kristliku elu keskpunkt ja juur.
Tema ülestõusmise valguses vaatleme ka kõiki meile kõige kallimaid hingi, ühendatuna Kristusega. kelle leinat me jagame. Neid mäletatakse ristilöödud ja ülestõusnud Issanda ohvris ja nad on osa meie palvest.
Giotto, Issanda taevaminek (1305). Scrovegni kabel, Padova, Itaalia. Tempera freskolinal.
Teine Rõõmsa roosipärja saladus õpetab meid usaldama Issanda tahet.
Jeesus läheb Isa juurde. On õige, et Kristuse püha inimlikkus saab kõigi inglite hierarhiate austuse, ülistuse ja kummarduse. Isa on rahul Poja eneseteostusega, ta on võtnud Tema ohvri vastu ja nüüd on Jeesus, Messias, igavesti kogu loodu kohal..
Niikaua kui me oleme maa peal, ei näe me teda enam. Meie esimene reaktsioon on tunda end orbudena. Me igatseme teda. Kuid see on vale mulje. Tegelikkuses ei ole ta kadunud. Ta püsib meiega teisel viisil. "Ta on sulle lähemal kui sa iseendale". ütles püha Augustinus.
Suur missioon, mille me saime, on Ristimineon kaastagamine. Kristuse heategevus kutsub meid üles võtma oma õlgadele osa sellest jumalikust hingede päästmise ülesandest.
"Inimperekond uueneb pidevalt; igas põlvkonnas on see on vaja jätkata meie jõupingutusi, et aidata inimestel avastada oma suurepärast kutsumust Jumala lastena.Tuleb sisendada armastuse käsku Looja ja ligimese vastu". Püha Joosemaría
Andke meile teada, kuidas anda tunnistust oma usust, mida me tunnistame, nii eeskuju kui ka sõnadega.
NelipühaEl Greco lõuend. See kuulub Madridi Prado muuseumi kollektsiooni.
Jumalik voorus, mis täidab kristliku hinge Püha Vaimu andidega, on suur lootuse tugi, võimas jõud, ainus tõeline abi inimese elule. Me viitame armule, mis meid pühitseb ja millele tegelikult eelnevad ja järgnevad tõhusad armud. Tõeliselt oluline on see, et inimese vaim uueneb seestpoolt, sünnib uuele elule.
Püha Vaimu tulemine on sügav reaalsus, mida Piibel meile teada annab. See ei ole mälestus minevikust. See on lisaks igaühe hädadele ja pattudele ka tänase ja kõigi aegade Kiriku reaalsus. Kasutagem tema armu, pöördugem palve kaudu Püha Vaimu poole, et teda tänada või paluda armu.
"Jeesus on pidanud oma lubadusi: ta on üles tõusnud, ta on tõusnud taevasse ja ta saadab meile koos Igavese Isaga Püha Vaimu, et meid pühitseda ja anda meile elu. Elada Püha Vaimu järgi tähendab elada usus, lootuses, armastuses; lasta Jumalal võtta meid omaks ja muuta meie südameid nende juurest, et muuta need tema mõõtu vastavaks," Püha Joosemaría.
See on Hispaania kunstniku Juan Martín Cabezalero töö, Neitsi Maarja ülestõusmine (1665). See on maalitud õlivärviga lõuendile ja asub praegu Prado muuseumis.
Assumpta est Maria in coelum: gaudent angeli: Maarja on Jumala poolt ihu ja hingega taevasse viidud ja inglid rõõmustavad! Nii laulab kirik. Neitsi Maarja koht oli taevas, kus teda ootas tema poeg. Sest ta on täis armu. Tema armu intensiivsus ja olemus on tema elu jooksul erinev; üks on armu tema rasestumise ajal, teine kehastumise ajal. Ja teistsugune on armu, mida ta saab Maarja taevaminek taevasse. Sest viimases saab Neitsi Maarja pühaduse täiuse.
Ja meie kristlastena saame selles Püha Roosaari kuulsusrikkas saladuses mõtiskleda selle ime üle.
Neitsi kroonimineVelázqueze 1645. aastal maalitud õli lõuendile, mis asub praegu Prado muuseumis.
Maarja, universumi kuninganna, parandas Eeva langemise ja on oma laitmatu tallaga tallanud põrguliku draakoni pea maha. Jumala tütar, Jumala ema, Jumala abikaasa. Isa, Poeg ja Püha Vaim kroonivad ta universumi keisrinna. Ja inglid ja patriarhid, prohvetid ja apostlid, märtrid, usutunnistajad ja neitsid austavad teda. Kõik pühakud ja kõik patused. Sina ja mina. Peame mõtisklema iseenda üle; meie kutsumuse üle, mille kaudu me ühel päeval ühendatakse meid inglite ja pühakutega ning mille pühitsevad armud ennetavad juba selles elus salapärast ja lohutavat tegelikkust.
Kirik kutsub meid üles pöörduma tema, Neitsi Maarja, meie ema ja kuninganna poole kõigis meie vajadustes. Jumala emaks ja inimkonna emaks olemine on kindel alus lapsepõlve usaldusele tema võimsale eestpalvele, mis lohutab meid ja innustab meid tõusma meie langusest.
See on kogu roosipärja süntees, mis seega lõpeb rõõmuga, au ja hiilgusega.
Bibliograafia
Opusdei.org.
Meditatsioonid püha roosiaia saladuste üle, paavst Franciscus.