Sissepääsu portikusse Lihavõtted. Murede reede tähistab sügavalt vaimset eelkambrit, mis kutsub meid mõtisklema meie ema vaikse ja armastava kannatuse üle. Neitsi Maarja. See päev, mida tähistatakse palmipuudepühale eelneval reedel, annab võimaluse läheneda ema südamele, kes käib oma poja ristiteel. Paljudes kogudustes on ristitee asendatud Via Matrixiga, mis mõtiskleb Maarja kannatuste üle.
Nn. Neitsi Maarja seitse valu on sajanditevanune pühendumus, mis kutsub mõtisklema Maarja kõige valusamate hetkede üle Jeesusega. Selle meditatsiooni kaudu leiavad usklikud silla, mis ühendab nende enda kannatused kristliku lootusega.
Kui Maarja esitleb Jeesust templis, teatab Simeon talle, et "mõõk läbistab tema hinge". See esimene mure avab Maarja südame ebakindlale, katsumusi täis tulevikule, kus kõik tema sees on usk ja lootus tema Pojale, nagu ta tegi oma esimeses suures jah-sõnas kehastumise ajal.
Heategevuse õpetaja. Tuletage meelde seda stseeni Jeesuse esitlusest templis. Vanamees Simeon "ütles Maarjale, tema emale: "Vaata, see laps on määratud paljude Iisraelis hukatuseks ja ülestõusmiseks ning vastuolude sihtmärgiks, mis on sinu jaoks mõõk, mis läbistab sinu enda hinge, nii et paljude südames peidetud mõtted saavad avalikuks". Maarja tohutu armastus inimkonna vastu muudab tema puhul tõeks Kristuse väite: "Suuremat armastust ei ole inimesel kui see, et inimene annab oma elu oma sõprade eest".
Pühade nädala keskel tuletab see lõik meile meelde, et usk ei tähenda alati kindlustunnet, vaid usaldust pimeduse keskel.
Maarja ja Joosep peavad põgenema Egiptusesse, et kaitsta last Jeesust Heroodese ohu eest. See stseen räägib meile ebastabiilsuse, oma kodumaalt lahkumise ja hirmu pärast lapse elu pärast. Neitsi Maarjast saab kõigi emade kuju, kes peavad armastuse nimel kõik maha jätma.
Pärast tema lahkumist ilmus Issanda ingel Joosepile unes ja ütles talle: "Tõuse üles, võta laps ja tema ema ja põgene Egiptusesse; jää sinna, kuni ma ütlen sulle, sest Heroodes hakkab last otsima ja teda hävitama. Ja Joosep tõusis üles, võttis öösel lapse ja tema ema ning läks Egiptusesse. Ta jäi sinna kuni Heroodese surmani, et täituks see, mida Issand prohveti kaudu kuulutas, kui ta ütles: "Egiptusest ma olen kutsunud oma poja" (Mt 2:13-15).
Maarja tegi koostööd oma heategevusega, et usklikud saaksid sündida Kirikus, selle pea liikmetena, mille ema ta tegelikult on keha järgi. Emana õpetab ta; ja ka emana ei ole tema õppetunnid lärmakad. On vaja, et inimese hinges oleks peenuse alus, delikaatsuse puudutus, et mõista seda, mida ta meile ilmutab, rohkem kui lubadustega, tegudega.
Kolm päeva otsivad Maarja ja Joosep Jeesust, kes oli jäänud templisse. Kaotuse ahastus ja abitus arusaamatuse ees on inimlikud emotsioonid, mida me kõik oleme kogenud. Neitsi Maarja võtab neid vastu usu ja alandlikkusega.
Püha evangeelium tuletas meile meelde liigutavat stseeni Jeesusest, kes viibib Jeruusalemmas ja õpetab templis. Maarja ja Joosep käisid kogu reisi, küsitlesid sugulasi ja tuttavaid. Aga kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad Jeruusalemma tagasi, et teda otsida. "Jumala ema, kes otsis innukalt oma poega, kes oli ilma tema süüta kadunud, kes koges tema leidmisel suurimat rõõmu, aitab meil oma samme tagasi otsida, parandada seda, mis on vajalik, kui me oma kergemeelsuse või pattude tõttu ei suuda Kristust märgata. Nii saavutame rõõmu, et saame teda uuesti omaks võtta, et öelda talle, et me ei kaota teda enam (Jumala sõbrad, 278).
Via Dolorosal kohtub Maarja oma Pojaga, kes kannab risti. Ta ei saa kannatusi peatada, kuid ta on seal. See stseen, mis on püha nädala protsessioonides nii esinduslik, räägib meile kohaloleku väärtusest, sellest, et me oleme koos kannatajatega, isegi kui me ei saa nende saatust muuta.
Vaevalt on Jeesus oma esimesest kukkumisest üles tõusnud, kui ta kohtub oma Püha Emaga teel, mida ta läbib.
Maarja vaatab Jeesusele tohutu armastusega otsa ja Jeesus vaatab oma Emale otsa; nende pilgud kohtuvad ja kumbki süda valab oma mure teineteise sisse. Maarja hing on üle ujutatud kibedusest, Jeesuse Kristuse kibedusest.
Oo sa, kes sa mööda teed lähed, vaata, kas sul on minu murega võrreldav mure (Laam I,12).
Aga keegi ei märka, keegi ei märka; ainult Jeesus.
Simeoni ettekuulutus on täitunud: mõõk läbistab su hinge (Lk II,35).
Paastu pimedas üksinduses pakub Meie Naine oma Pojale õrnuse, ühinemise ja truuduse palsamit; jah jumalikku tahet.
Koos Maarjaga tahame ka teie ja mina koos Jeesust lohutada, aktsepteerides alati ja kõiges tema Isa, meie Isa tahet.
Ainult nii saame me maitsta Kristuse Risti magusust ja võtta seda armastuse jõuga omaks, kandes seda võidukalt mööda kõiki maailma teid. IV jaam Risti staadiumid.
Maarja süda murdub, kui ta vaatab, kuidas tema poeg ristil sureb. See valu võtab kokku suurima ohvri, armastuse ohvri, mis ei hoia midagi tagasi. Neitsi Maarja seisab usus kindlalt. Murede reedel omandab see pilt erilise jõu, tuletades meile meelde, et kristlik lootus sünnib ristil.
Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde, Klopase Maarja ja Maarja Magdaleena. Kui Jeesus nägi oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, tema kõrval seisvat, ütles ta oma emale: "Naine, vaata, su poeg. Siis ütles ta jüngrile: "Vaata oma ema!". Ja sellest hetkest alates võttis jünger ta enda juurde. Pärast seda, kui Jeesus teadis, et kõik on lõppenud, et pühakiri saaks täidetud, ütles ta: "Mind janutab". Ja seal oli üks anum täis äädikat; ja nad sidusid äädikas leotatud käsna iisopi oksa külge ja panid selle tema suhu. Kui Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: "Kõik on lõppenud. Ja ta langetas pea ja jättis hinge (Jh 19:25-30).
Ristiohvri skandaalis oli kohal Püha Maarja, kes kurbusega kuulas Need, kes möödusid, teotasid, raputasid pead ja hüüdsid: "Sina, kes sa lammutad Jumala templi ja ehitad selle kolme päevaga uuesti üles, päästa ennast; kui sa oled Jumala Poeg, siis tule alla ristilt. Meie Naine kuulas oma Poja sõnu, jagades tema valu: Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind hüljanud? Mida ta saaks teha? Sulanduda oma Poja lunastava armastusega, pakkuda Isale tohutut valu - nagu teravat mõõka - mis läbistas tema puhast Südant.
Maarja võtab Jeesuse surnukeha sülle. See on vaikuse, sügava leina hetk. Ta embab teda sama armastusega, millega ta võttis ta vastu tema sünni ajal. Selles žestis on kogu ema hellus, kes jätkab armastust ka surres.
Nüüd, seistes enne seda Golgata hetke, kui Jeesus on juba surnud ja tema võidukäik ei ole veel ilmsiks tulnud, on see hea võimalus uurida meie soovi kristliku elu, pühaduse järele; reageerida usuga oma nõrkustele ja Jumala väele usaldades otsustada, et paneme armastuse meie päevade asjadesse. Patu kogemus peaks viima meid kurbusele, küpsemale ja sügavamale otsusele olla ustav, samastada end tõeliselt Kristusega, püsida, ükskõik mis hinnaga, selles preesterlikus missioonis, mille Ta on usaldanud eranditult kõigile oma jüngritele, mis kutsub meid üles olema maailma sool ja valgus (Kristus möödub, 96). See on Kristus, kes möödub, 96
Lõpuks saadab Maarja oma Poega hauda. Kivi sulgub ja kõik näib olevat läbi. Kuid Maarja südames lööb lootus. Ta teab, et Jumal peab oma lubadusi, isegi kui nüüd on kõik vaikuses ja pimeduses.
Pärast seda palus Joosep Arimaatia Joosep, kes oli Jeesuse jünger, kuigi salaja, sest ta kartis juute, Pilaatuselt luba Jeesuse surnukeha ära viia. Pilaatus andis selle loa. Nii ta läks ja viis Jeesuse surnukeha ära. Tuli ka Nikodeemos, kes oli öösel tema juurde läinud, tuues mürri ja aaloe segu, umbes sada naela. Nad võtsid Jeesuse surnukeha ja sidusid selle linaste linade ja vürtsidega, nagu juutidel oli kombeks matta. Seal, kus ta risti löödi, oli aed ja aias uus haud, kuhu polnud veel kedagi maetud. Kuna see oli juutide ettevalmistus ja kuna haud oli lähedal, panid nad Jeesuse sinna (Jh 19:38-42).
Palugem nüüd Issandat, lõpetamaks seda aega, mil me temaga vestleme, et ta annaks meile koos püha Paulusega korrata, et "me võidame tema tõttu, kes meid on armastanud". Seepärast olen ma kindel, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstkonnad ega võimud, ei praegused ega tulevased, ei vägi, ei kõrgus ega sügavus ega ükski muu olend ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Jeesuses Kristuses, meie Issandas".
Mediteerimine Neitsi Maarja seitsme valu üle ei tähenda mitte kannatuste üle mõtisklemist, vaid selle mõtestatud eluviisi avastamist. Maarja ei ole kaugel olev kuju, vaid ema, kes tunneb meid ja kes on kogenud inimlikke kannatusi. Pühal nädalal saab tema läbilöödud süda varjupaikaks neile, kes läbivad katsumusi.
The Murede reede on eriline sündmus palvetades roosipärja Seitsme valu või lihtsalt teha palve südame sügavusest. Maarja südant läbistav mõõk võib saada valguseks meie enda haavadele.
Püha nädala kogemine tähendab Jumala armastuse saladuse tundmaõppimist. Ja Maarja oma haavatud, kuid usuga täidetud südamega on parim teejuht. Tema diskreetne ja julge kohalolek Kristuse kannatuse igal sammul tuletab meile meelde, et valu ei ole mitte lõpp, vaid muutuse algus.
Sel kurbade reedel asetagem oma südamed Maarja südame lähedale. Kuulakem tema vaikust, õppigem tema tugevusest ja laseme tema usul inspireerida meid elama seda püha nädalat uue vaimuga.
Palmipuudepühapäev on nagu paleeportaal, mis eelneb lihavõttepühade triduumile ja määrab selle: "see pühade nädala lävi, mis on nii lähedal sellele hetkele, mil kogu inimkonna lunastus Golgatamaal lõpule viidi, tundub mulle eriti sobiv aeg, et teie ja mina mõtiskleksime selle üle, kuidas Jeesus, meie Issand, on meid päästnud; et mõtiskleda tema armastuse üle, mis on tõeliselt kirjeldamatu, vaeste olendite vastu, kes on loodud maa savist". (Püha Joosemaria, Jumala sõbrad, n. 110.)
Bibliograafia:
Pildid filmist The Passion Mel Gibson.
