Koffi Edem Amaglo on Togo preester.
"Olen sündinud Togos ja elasin seal kuni Rooma saabumiseni (muide, minu esimene viibimine Euroopas), et jätkata oma teoloogiaõpinguid.
Ma olen oma ema viies laps. Minu isal on rohkem lapsi; ta elab polügaamias. Väga varakult õppisin koos ema ja oma vendade ja õdedega tundma huvi kiriku ja kristliku usu vastu. Alustasin usinalt katekismust juba algkoolis ja sain 1997. aastal, 12-aastaselt, samal ajal kui sain oma esimese astme tunnistuse (CEPD), kristlikuks pühitsemise sakramenti.
Ma pidin oma kodumaal Togos väga varakult tegelema perekonfliktide ja poliitiliste sotsiaalsete probleemidega (eriti riikliku streigiga aastatel 1990-1992). Kõik see on minu elu ja tulevast karjääri sügavalt mõjutanud.
Tundes end sisemiselt Jumala ja kiriku töödest tõmmatuna ning mõtiskledes pidevalt Kristuse sõnade üle, kes hüüdis mulle: "Saaki on palju, aga töölistest on vähe" (Mt 9:32-38), astusin 6. novembril 1997, kui olin 12-aastane, Püha Pius X Minor Seminari Agoè-Nyivé'sse.
Alates 1997. aastast alustasin preestriks kujunemise ja eristamise kursust, kuni sain 2004. aastal Väikeses Seminaris bakalaureusekraadi. Oma piiskopi nõusolekul jätkasin oma koolitust ühe aastaga Püha Pauluse propaeutilises seminaris Notsè's (2004-2005).
Seejärel õppisin filosoofiat (2005-2008) ja teoloogiat (2009-20013) Lomés asuvas Püha Johannes Paulus II piiskopkonna seminaris. Filosoofia- ja teoloogiakursuste vahel, aastatel 2008-2009, tegin kanoonilise praktika oma piiskopkonna Jeesuse Püha Südame katedraalis Lomés ning pärast viimast aastat seminaris ordineeriti mind diakoniks.
Jumala armust pühitseti mind 21. detsembril 2013 Lomés preestriks. Alustasin kohe oma preestriametit, mis kestab nüüdseks juba seitsmendat aastat.
Kõigepealt teenisin ma formiaatorina (2013-2014) Püha Pius X Väikeses Seminaris, kus ma ise olin varem olnud seminariõpilane. Seejärel teostasin oma preesterlikku teenistust Hédzranawoé Cristo Risorto koguduse vikaarina aastatel 2014-2020 kuni minu saabumiseni siia Rooma.
Oma teenistuse ajal kirikuõpetajana tegin koostööd ka Lomé piiskopkonna õigluse ja rahu nõukoguga.
Koguduse teenistuses olles pidin saatma paljusid kristlikke ja ka mittekristlikke usklikke, kes seisid silmitsi probleemidega, mis olid seotud sotsiaalse ebaõigluse, perekondlike konfliktidega, mis ohustasid inimeste väärikust ja elukogemust: lapsed, naised jne. Lisaks sellele pidi minu tähelepanu köitma meie riigi üldine sotsiaalpoliitiline olukord koos valimisjärgse vägivalla, töötuse ja sellega kaasnevate probleemidega jne.
Ma mõistsin, et seminaris selles valdkonnas saadud koolitust tuleb tugevdada, et aidata paremini vastata kõigile nendele väljakutsetele, mis on seotud inimeste heaolu ning nende kristliku elu ja tunnistuse arendamisega.
Selles mõttes sain ma tänu ettenägelikule kohtumisele osaleda oma piiskopkonna õigluse ja rahu piiskoplikus nõukogus, kus ma läbisin paralleelide koolituse ja sellest ajast alates pidin oma piiskopi kontrolli all selle nõukoguga koostööd tegema. Meil õnnestus luua kõigis piiskopkonna kogudustes koguduste õigluse ja rahu nõukogud, mille konkreetseid tegevusi soovis Püha Tooli poolt paavstliku õigluse ja rahu nõukogu kontrolli all.
Kuna õigluse ja rahu nõukogu missiooniks on eelkõige kiriku sotsiaalse õpetuse ja käsitletavate küsimuste ning hallatavate probleemide valdamine, mis nõuab edasist spetsialiseerumist nendes teemades, siis oli minu jaoks vajalik saada moraaliteoloogia alast koolitust, et edasi liikuda. Selles piiskopi nägemuses oli minu õpingute projekt tehtud.
Jumalik ettenägemine tahtis, et minu heategijad CARFist nõustuksid meid selles projektis aitama ja siin ma nüüd olen, viibin Altomonte preesterkolledžis Roomas ja õpin alates 2020. aasta oktoobrist Püha Risti ülikoolis moraaliteoloogiat (litsentsiaadi).
Õppeprojekt, mida motiveerib peamiselt minu õpingute järgne teenistus õigluse ja rahu nõukogus, näeb ette, et olen kutsutud rakendama omandatud oskusi oma piiskopkonna pastoraalhoolduse võtmesektori teenistusse.
Tuleb märkida, et nõukogu teeb koostööd mitmete kodanikuühiskonna ühendustega, kes on pühendunud inimõiguste edendamisele ja kaitsmisele, ning nagu on märgitud tema programmi mõistetes, püüab ta minu piiskopi kontrolli all töötada õigluse ja rahu edendamise ning sotsiaalse ühtekuuluvuse nimel kiriku sotsiaalse doktriini loogikas. On selge, et olen oma piiskopi käsutuses vastavalt tema pastoraalsele nägemusele.
Tahaksin väljendada oma ja oma piiskopkonna heategijatele kogu oma tänu nende suuremeelse abi eest, mis on aidanud kaasa selle õppeprojekti püsivaks elluviimisele. Minu pühendumus on täielik, et saavutada oma väljaõppe eesmärgid palvega, et see aitab mul sisemiselt ja ka Jumala rahval kasvada. Ma ei unusta teid oma pühade pühade tähistamisel ja oma palvetes, eriti sel ajal, mil on käimas covid19 pandeemia koos kõigi selle tagajärgedega. Jätkugu jumalik heategevus teie kõigi elus oma tööd.
