Erick Josué Villegas Correa on seminarist Celaya piiskopkonnast, Guanajuato, Mehhiko.
"Minu vanemad sisendasid mulle juba varakult kristlikke ja inimlikke väärtusi, omandasin põhihariduse katoliku koolis ja käisime pühapäeviti missal, nii et preestri kuju kujutas minu jaoks alati midagi austust ja imetlust väärivat; see tekitas minus soovi teenida teisi samamoodi ja minus hakkas kasvama soov preestri kutsumuse järele.
2010. aastal astusin seminari, väiksema seminari staadiumisse, kus sellest hetkest alates olen kasvanud ja küpsenud oma vastust sellele kutsumusele oma koolitaja, kaaslaste, sõprade, vanemate jne. abiga.
Pärast esimese aasta lõpetamist teoloogias oma piiskopkonnas 2018. aastal, palusid minu koolitajaid mul jätkata oma teoloogiaõpinguid Navarra Ülikoolis, asudes Bidasoa Rahvusvahelises Kirikukolledžis, kus ma praegu olen, eesmärgiga jätkata oma väljaõpet selles kutsumusprotsessis.
Pamplonasse, Navarra ülikooli ja Bidasoa'sse tulek on minu jaoks olnud väga suur kogemus; see oli esimene kord, kui ma lahkusin oma kodumaalt, ja võimalus jagada oma kogemusi paljude teistest riikidest pärit inimestega on mind tõesti iseloomustanud ja kinnitanud minu soovi teenida hingi ning aidanud mul mõista kiriku universaalsust.
Minu siinviibimist on iseloomustanud ka üks valus kogemus: minu ema kaotus 24. juulil 2019, kui olin suvepastoraadis Santiago de Compostelas; see oli väga valus kogemus, olles kodust kaugel, kuid täis usku ja lootust, et Jumal tahab minult midagi ja et ma tean, et ta saadab mind minu kutsumuses taevast, nagu ta seda ka elus tegi".
"DMa tahaksin teid tänada rahalise toetuse eest, mida olen saanud nende aastate jooksul, mil ma olen saanud koolitust, ja veelgi enam selle pandeemia ajal, mis on meid kõiki viimase aasta jooksul mõjutanud.
Arvestades seda toetust, milles paljud inimesed on maha jäänud, on üks viis, kuidas näidata oma tänulikkust, see saavutus, mida tõendavad minu hinded, mille kohta võin öelda, et need on rahuldavalt läbitud; kuigi ma püüan jätkuvalt püüda neid veelgi parandada.
Ma loodan, et Jumal õnnistab jätkuvalt nende tööd, nende pühendumust ja nende teenimist kirikule ning preestritele ja seminariõpilastele, ja et ta tasub sajakordselt seda, mida nad meie heaks teevad, ning ma kordan oma kõige siiramat tänu, lootes, et Neitsi Maarja kaitseb seda head tööd jätkuvalt."
