Kirik tähistab rõõmuga püha Thomase, ühe Jeesuse poolt valitud kaheteistkümnest apostlist, püha. Tema märtrisurma tähistatakse 3. juulil. Tema kuju, mida sageli seostatakse kahtlustega, sisaldab imetlusväärset vaimset sügavust ja julget usutunnistust, mis viis ta tuntud maailma lõppu. Tema elu tuletab meile meelde, et siiras kahtlus võib tõde otsides olla tee kõige tugevama usuni.
Püha Toomas, keda kutsuti ka Didümoseks - mis tähendab kreeka keeles kaksikut - oli juut ja tõenäoliselt pärit Galileast, nagu enamik apostleid. Kuigi evangeeliumid ei anna palju teavet tema elu kohta enne kohtumist Jeesusega, esineb tema nimi kõigis kaheteistkümne apostli nimekirjades.
Jeesus valis ta välja, et ta kuuluks sellesse intiimsesse jüngrite rühma, kes teda tema avaliku elu jooksul saadab. Teda mainitakse evangeeliumi võtmehetkedel, eriti Johannese evangeeliumis, kus ta paljastab oma kirgliku, ausa ja sügavalt inimliku isiksuse.
Püha Toomas jääb meelde eelkõige oma reaktsioonina Kristuse ülestõusmise kuulutamisele. Kui teised apostlid ütlesid talle, et nad on näinud ülestõusnud Issandat, vastas ta kuulsa fraasiga: "Kui ma ei näe tema kätes naelade jälgi ja ei pane oma sõrme naelaaukudesse ja oma kätt tema küljesse, siis ma ei usu" (Jh 20:25).
Kuid see kahtlus ei sünni mitte vaenulikust mässust või usaldamatusest, vaid siirast soovist tõde mõista ja kinnitada. Kaheksa päeva hiljem, kui Jeesus ilmub taas, seekord Toomasele, kutsub ta teda oma haavu puudutama. Apostli reaktsioon on üks ilusamaid usutunnistusi evangeeliumis: "Mu Issand ja mu Jumal!" (Jh 20:28).
Selle hüüatusega ei tunnista püha Toomas mitte ainult Kristuse ülestõusmist, vaid ka tema jumalikkust. See on võtmehetk, sest Jeesus vastab kõigile järgijatele suunatud fraasiga: "Kuna te olete mind näinud, siis olete uskunud; õndsad on need, kes ilma nägemata usuvad" (Jh 20:29).
Pärast Nelipüha ja Püha Vaimu väljavoolamise järel läks Toomas, nagu ka teised apostlid, evangeeliumi kuulutama. Tugevaima kristliku traditsiooni kohaselt - nii patristlike allikate kui ka idakiriku elava traditsiooni kohaselt - viis püha Toomas usku kuni Indiasse.
Erinevad iidsed tunnistused, näiteks püha Efraemi, püha Hieronymus ja ajaloolane Eusebius Kaisarea, kinnitavad, et Toomas jutlustas Parthias (praegune Iraan) ja reisis seejärel India subkontinendi edelarannikule, Keralasse. Seal asutas ta kristlikke kogukondi, mis on säilinud tänapäevani ja mida tuntakse Püha Tooma kristlaste nime all.
Oma misjoni ajal evangeliseeris ta julgelt, tegi imetegusid ja ristis arvukalt uskujaid. Räägitakse, et ta jõudis isegi kuninga õukonda. Gondofares ja pööras paljud tänapäeva Pakistani ja India piirkonnas ümber. Tema jutlustamine oli viljakas, kuid põhjustas ka nende tõrjumist, kes olid kristluse vastu.
Püha Thomas suri märtrisurma, tõenäoliselt umbes 72. aastal pKr. Mylapore'is, Chennai (endine Madras) lähedal Indias. Pärimuse kohaselt läbistati ta ühes koopas palvetades oda, mis on sama instrument, millega üks sõdur oli Kristuse külge torganud.
Tema hauast Indias sai esimestel sajanditel palverännaku koht. Tänapäeval asub Mylapore'is Püha Tooma basiilika, mis on üks vähestest katoliku kirikutest, mis on ehitatud apostli hauale (teised on Roomas ja Santiago de Compostelas).
Tema kuju on eriti austatud idakirikutes ja Lõuna-Aasia katoliku kogukondades, mis uhkusega säilitavad elavat usku, mille juured on selle apostli tunnistuses.
Durante muchos siglos, la Iglesia latina celebró la fiesta de santo Tomás el 21 de diciembre. Sin embargo, tras la reforma del calendario litúrgico en 1969, su memoria fue trasladada al 3 de julio. Esta fecha coincide con la traslación de sus reliquias a Edesa (actual Urfa, en Turquía) en el siglo IV, un hecho importante para la Iglesia siríaca y para la expansión del cristianismo oriental.
Püha Tooma pühitsemine 3. juulil võimaldab meil taasavastada tema rolli ülestõusmise tunnistajana, misjonisaadiku ja usu eeskujuna, mida tugevdab alandlik tõe otsimine.
Püha Tooma kuju on eriti lähedane neile, kes elavad ebakindluse, küsimuste või kahtluste hetki oma usus. Tema lugu näitab meile, et kahtlus ei ole patt, vaid etapp, mis, kui seda hästi elada, võib viia küpsema usuni.
Jeesus ei lükka püha Toomast tema uskmatuse pärast tagasi, vaid tuleb talle vastu. Ja Kristust tunnustades teeb Toomas usutunnistuse, mida ükski teine apostel ei ole kunagi nii selgelt teinud.
Ka meie, nagu Toomas, oleme kutsutud liikuma tõendamise soovist usu rõõmu juurde. Kristlikus elus ei näe alati selleks, et uskuda, vaid usutakse selleks, et näha südame ja hinge silmadega.
CARF sihtasutuses Me edendame seminaristide ja piiskopkonna preestrite terviklikku väljaõpet, kes sarnaselt pühale Toomasele tahavad viia usku maailma lõppu. Paljud neist, nagu ka tema, tulevad kaugetest maadest ja pöörduvad tagasi, et evangeliseerida, tugevdada kristlikke kogukondi ja olla Kristuse armastuse elavaid tunnistajaid. Püha Thomase tähistamine on ka võimalus kahekordistada meie palvet kutsumuste eest ja toetada seda missiooni heldelt.
Toomas, üks neist kaheteistkümnest, keda kutsuti Didümuseks, ei olnud Jeesuse tulekul nende juures. Teised jüngrid ütlesid talle:
-Me oleme näinud Issandat!
Aga ta vastas neile:
-Kui ma ei näe tema kätel küünte jälgi ja ei pane oma sõrme küünte jälgedesse ja ei pane oma kätt tema küljele, siis ma ei usu.
Kaheksa päeva hiljem olid tema jüngrid taas sees ja Toomas oli nendega koos. Kuigi uksed olid lukus, tuli Jeesus ja seisis nende keskel ning ütles:
-Rahu olgu sinuga.
Siis ütles ta Tomásele:
-Too oma sõrm siia ja vaata minu käsi, ja too oma käsi ja pane see minu küljele, ja ära ole uskmatu, vaid usklik.
Toomas vastas ja ütles talle:
-Minu Issand ja mu Jumal!
Jeesus vastas:
-Sest te olete mind näinud ja uskunud; õndsad on need, kes ei ole näinud, kuid on uskunud.
Johannese evangeelium: Jh 11,16; Jh 14,5; Jh 20,24-29.
Sünoptilised evangeeliumid (kaheteistkümne apostli nimekirjad): Mt 10,2-4; Mk 3,16-19; Lk 6,14-16.
Katoliku kiriku katekismusCCC 642-644: Apostlite tunnistused ülestõusmisest.
Eusebius Caesarea, Kiriklik ajaluguIII ja IV raamat (4. sajand): viited Püha Tooma missioonile Parthias ja Indias.
Püha Hieronymus, De viris illustribus3. peatükk: teave Tooma evangeliseerimise kohta.
San Gregorio de Nazianzo, Orationes33, 18: mainitakse Thomase saatmist Indiasse.
Püha Ephrem Süüriast, Hümnid apostlitestHümn 42: Ülistab Thomase jutlustamist idamaades.
Rooma liturgiline kalender (uuendatud pärast Teist Vatikani kirikukogu)Püha apostel Thomase püha asetamine 3. juulile.
Rooma märtrioloogia (tüüpiline väljaanne 2001), lk 336: Memoria litúrgica y breve nota hagiográfica sobre el apóstol.
Püha Thomase basiilika (Santhome), Mylapore, IndiaTema märtrisurma ja matusepaiga traditsioon ja austamine.
Katoliku entsüklopeedia (toim. 1912), artikkel "Püha Toomas": Ajalooline ja patristiline süntees apostli elust ja missioonist.
