Timothy Katende on piiskopkonna preester. Kiyinda-Mityana Ugandas.
"Kui ma olin veel altaripoiss Maddu (Uganda) koguduses nimega Meie Naine Patriarhide Varjupaik, tõstatas minu toonane kogudusepapp ühel päeval 2005. aastal idee, kas me tahaksime pärast põhikooli astuda seminari.
Ma olin koos teiste altaripoistega, kes ei olnud sellest ideest huvitatud, aga mina olin, kuigi ma ei öelnud neile toona sellest.
Mõtlesin selle üle palju ja kui me koju tagasi jõudsime, ütlesin sellest oma tädile (elasin pärast vanemate surma tädi ja onu juures), kellele see väga meeldis, kuid kõigepealt pidime natuke ootama, et algkool korralikult lõpetada.Ma hoidsin seda mõtet meeles kogu oma viimase põhikooliaasta ja puhkuse ajal tuletasin seda oma tädile meelde ning me läksime koos koguduse preestriga sellest rääkima.
Siis tegin ma sisseastumiskatse väikeseminaris ja tulemused tulid väga hästi välja. Detsembris 2005 saime kirja, et meid võetakse vastu Sacred Heart Seminary Mubende'sse, koos nimekirjaga asjadest, mida me pidime ostma. Seal sattusime meeleheitele, sest me ei suutnud saada kõiki asju, mida oli vaja, et saada seminari sisse. See tundus väga kallis ja me peaaegu loobusime. Aga kui me seletasime seda koguduse preestrile, pakkus ta meile abi, kus iganes see võimalik on.
Pühapäeviti pärast missat rääkis kirikuõpetaja koguduseliikmetega sellest asjast ja nii saime midagi kätte. Nii suutsime osta mõned koolitarbed ja ma sain astuda seminari. Ja kui ma astusin seminari, siis mu tädi ja onu ning kogudusepapp maksid mulle õppemaksu, kui ma veel seminaris olin, ja ma mäletan, et tulin mitu korda koju tagasi, et raha kätte saada.
Ma ei mäleta, et ma oleksin korraga oma õppemaksu täies mahus maksnud. See oli alati osamaksetena tänu seminari rektoritele, kes mõistsid minu olukorda ja nii sain lõpetada oma kuus aastat väiksemat seminari aastatel 2006-2011.
Seepärast tänan alati Issandat, kes on minu eest nii hästi hoolt kandnud, ning minu tädi ja onu ja kogudusepappi, kes toetasid mind selle vähesega, mis neil oli, et mind seminaris toetada. Samuti minu piiskopile, rektoritele ja koolitajaile, kes on mind siiani alati kujundanud.
Ja ma tänan teid südamest, et olete igati toetanud minu kutsumist preestriks. Ilma teie toetuseta ei oleks ma vist jõudnud sinna, kus ma praegu olen, Navarra ülikooli teoloogia viiendal kursusel..
Suur tänu ja Jumal õnnistagu teid alati.
