Alfred Dotto Francis Mlinga on juba Bunda piiskopkonna preester. Ta on pärit neljast õest-vennast koosnevast perekonnast; 2 poiss ja 2 tüdrukut.

"Ma olen Alfred Dotto Francis Mlinga Bunda piiskopkonnast ja olen 31-aastane. Olen pärit Tansaaniast, ilusast troopilisest riigist Aafrikas, kus ma sündisin, kasvasin üles ja sain enne seminari astumist palju inimlikku ja kristlikku haridust. Mul on 4 õde-venda ning samuti kohtusin ma Tansaanias Jumalaga ja avastasin oma kutsumuse.

2017. aastal viis mind Jumalik Ettehooldus Hispaaniasse, et saada koolitust Bidasoa Rahvusvahelises Seminaris ja viia läbi intellektuaalne väljaõpe Navarra Ülikoolis. Siin sain ja saan jätkuvalt suuri andeid, mis on minu elu ja tulevast teenistust igaveseks iseloomustanud. Need aastad, mis ma siin veetsin, on olnud tohutu võimalus end inimesena täiustada, akadeemiliselt areneda ning vaimselt ja pastoraalselt kasvada, et lähitulevikus saaksin teenida Issandat preestrina. Ma loodan, et saan anda kirikule parimal võimalikul viisil tagasi need kingitused, mis ma olen Jumalalt saanud.

Praegu õpin Navarra Ülikoolis kanoonilist õigust. Olen olnud preester 5 kuud. Sain oma preestriõppe osaliselt Tansaanias ja osaliselt Hispaanias Navarra ülikoolis.

Olen väga tänulik CARF-fondile selle kingituse eest, et ta mind preestriks kujunemisel saatis. Jumal õnnistagu teid rikkalikult kõige eest, mida te olete minu jaoks teinud, kui olete mind seni minu kanoonilise õiguse õpingutes saatnud.

Avastasin oma kutsumuse juba lapsena, 12-aastaselt, tänu oma koguduse preestri ja vanemate lähedusele ja nende nõuannetele elada head ja püha elu ning eelkõige elu, mis on lähedane Jumalale. Minu jaoks on preesterlus nagu riietus, mille Jeesus andis mulle, et siseneda igavese elu pidusöögile. Olen pärit mitmete religioonide segaperekonnast. Minu isa suri viis aastat tagasi, kuid enne tema surma oli ta moslem ja mu ema oli protestant.

Meie, tema lapsed, oleme katoliiklased, välja arvatud meie noorem vend, kes on samuti protestant. Kuigi kogu pere oli varem protestantlik perekond, siis mõne aasta pärast toimus see usuvahetus. Aga Jumalale tänu, enne minu isa surma ja siiani elame me ikka veel väga rõõmsalt ja rahulikult ning meie usundierinevus ei ole meile haiget teinud ega mõjutanud peresuhteid.

Miks me vahetame religioone? Sest mu isa töötas linnas, kus oli palju moslemeid, ja seetõttu vahetas mu isa oma usku. Elasime koos emaga külas, kus ei olnud protestantlikku usku ega kirikut, kuid seal oli katoliku usk, ja me hakkasime vanemate loal käima igal pühapäeval missal ning aasta pärast õppisime katekismus ja kolme aasta pärast sai meid ristitud kristlasteks katoliku kirikus. Ja tänaseni jätkame oma katoliku usku kui Jeesuse Kristuse ustavad jüngrid.

Ma palvetan, et meil, abisaajatel, oleks armu, et vastata suuresti sellele suurele usaldusele, mille te olete meie kutsumusele pannud. Ma palvetan eriti kõigi heategijate eest, kes annavad nii heldelt oma vara preestrite koolitamiseks.

Tänan teid väga selle asendamatu abi eest, mida te olete mulle andnud kogu nende õppeaastate jooksul. Tänan teid materiaalse abi, toetuse ja suuremeelse pühendumise eest palves. Olen väga uhke, et olen oma elus ja preestriks kujunemise ajal tundnud teid, suure südamega inimesi, kes hoolitsevad hellalt ja tõhusalt Kristuse Kiriku preestriks kujunemise eest. 

Tahan väga tänada Jumalat selle preesterluse kingituse eest ning CARF-fondi ja selle heategijaid nende suure toetuse ja rahalise abi eest. Jumal õnnistagu teid kõiki.